Uudishimulik lennuk
Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn
Eesti laskemeeskonna poolt aastal 1937 Soomes toimunud võistluselt toodud ilvesekutsikas Illu sai kaks aastat hiljem asutatud Tallinna Loomaaia esimeseks asukaks.
Tallinna trammi ajalugu ulatub aastasse 1888, mil alustas tööd esimene hobutramm. Elektrilised trammid võeti kasutusele 1921. aastal, enne seda võis linnas näha ka bensiinimootoriga rööbassõidukeid. Pärnu maantee viadukti juures haljasalal asuv trammiskulptuur püstitati Tallinna trammiliikluse 100. juubeliks.
Muuseumi saalides esitatud videoklipid, interaktiivsed mängud ning virtuaalsed näitused tutvustavad külastajatele Eesti maksevahendite ja raha trükkimise ajalugu ning Eesti Panga tegevust ja selle rolli eurotsoonis. Keldrikorrusel näeb ka päris kullakangi. Samuti on saalis võimalik mängida majanduslikku arvutimängu, läbida majandusalaste teadmiste testi ning õppida selgeks rahadetektori kasutust.
See on ainus Tallinna linna osa, mis ei ole ülejäänud linnaga vahetult ühendatud. Suurusele vaatamata leiab siit küllaga nii inimese poolt ehitatud kui ka looduslikke vaatamisväärsusi. Samuti on saarel rikkalik fauna, mis ulatub metssigadest ja rebastest merikotkadeni. Aegnale pääseb regulaarselt käiva katamaraaniga Tallinna kesklinnast.
Eesti Ajaloomuuseumi poolt Maarjamäe lossi loodud hariduslik-mängulises keskkonnas saavad lapsed selgeks õppida riigi
Kalevi spordihalli koha peal asusid vanasti tiigid, millest läbis Ülemiste järvest alguse saanud ning üle tänapäevaste Pronksi ja Jõe tänavate alade sadama suunas voolanud Härjapea jõgi. 20. sajandi alguses sai mitmeid vesiveskeid ning tööstusi tööle pannud jõgi reostatuse tõttu torusse suunatud.
Tondi sõjaväelinnaku koosseisu kuulunud hoone ehitati 1910. aastate alguses Peeter Suure merekindluse osana. Aastatel 1940-1991 kasutati selle Nõukogude armee poolt kasarmuna, seejärel seisis see kuni 2004. aastani tühjana. Enne Vivere kooli sisse kolimist asus hoones Rahvusvaheline Ülikool Audentes.
Tallinna liitsihi alumine ehk Valge ja ülemine ehk Punane majakas said rajatud vastavalt aastatel 1806 ja 1835. Huvitavaks asjaoluks on see, et tuletornide praegused värvid on esialgsete vastandiks, ehk Punane on tegelikult mustvalge ning Valge on hoopis punaseks värvitud. Valge majaka järgi sai nime ka sellest mööda kulgev tänav.
Endise Lasnamäe lennuvälja koosseisu kuulunud paekivist hoones tegutses kuni aastani 2022 Lasnamäe Noortekeskus, nüüdseks sai see korterelamuks ümber ehitatud.
Mustamäe nõlval asuv jalakäijatele ja suusatajatele mõeldud sild rajati aastal 1986 ning kannab Tallinna Tehnikaülikooli deviisi “Mente et manu” ehk “Mõistuse ja käega”.
Kuulsaima kaasaegse eesti skulptori loodud hallist graniidist vees lamava naise kuju paigaldati tiiki aastal 2005. Paari kilomeetri kaugusel Männi pargis asub ka üks teine Kangro teos, «Mõtlev mees».
Võib tuletada meelde, et Olümpiamängude ajal toimusid kõik veespordivõistlused Tallinnas. Samuti võib rääkida suurimatest mängude ajaks valmis saanud ehitistest (Purjespordikeskus, Teletorn, Linnahall, Olümpia hotell)
Lurich oli üks Esimese Vabariigi aja kolmest kõige kuulsamast maadlejast, 1904. a. Saint Louis’e Olümpiamängude kullavõitja ning tervisliku eluviisi edendaja. Pirita tee äärde püstitatud mälestusmärki on varastatud rohkem kui 10 korda.
Võib rääkida, kuidas kaitsealale toodi šoti veiseid, et need hooliksid selle pinnase eest, väetaksid seda ning toetaksid sellega toitumisahela funktsioneerimist, mõjutades positiivselt pesitsevaid linde.
Mesilane