Minu nimi on Rita, olen aineõpetaja Vivere koolis. Õpetan inglise keelt, ühiskonnaõpetust, bioloogiat ja geograafiat erinevates klassides – kolmandast kuni üheksanda klassini. Kõige sagedamini töötan vanemate õpilastega alates seitsmendast klassist.
Märtsi alguses käisin Prahas Vice Versa akadeemias Europassi projekti raames koolitusel. Kursuse teemaks olid hariduse 4C-d – kommunikatsioon, koostöö, kriitiline mõtlemine ja loovus. Koolituse eesmärk oli koguda justkui „tööriistakast“ väikestest meetoditest ja võtetest, mida saab tundides kasutada nende nelja oskuse arendamiseks.
Koolitus toimus vabas ja sõbralikus õhkkonnas. Me ei tutvunud ainult erinevate meetoditega, vaid proovisime neid ka ise läbi ning seejärel arutasime oma muljeid ja tulemusi ühises ringis. Selline formaat aitas paremini mõista, kuidas erinevad ülesanded toimivad ja kuidas neid tundides rakendada.
Eriti huvitav oli suhtlemine ja kogemuste vahetamine kolleegidega erinevatest riikidest. Ühises Padletis hakkasid järk-järgult ilmuma täiendavad lingid materjalidele ja ressurssidele, mida osalejad juba oma töös kasutavad ning mida nad soovisid ka teistega jagada.
Pärast koolitust võin öelda, et laiendasin oma teadmisi erinevatest mitteformaalsetest õppemeetoditest. Lisaks sain kinnitust, et mõned ülesanded, mida olen juba oma õpilastega kasutanud, toimivad tõepoolest tõhusalt ja aitavad arendada vajalikke oskusi.
Mida ma soovitaksin kolleegidele? Mitte karta katsetada uusi meetodeid ja väiksemaid tegevusi tundides. Isegi lühikesed ülesanded võivad märkimisväärselt suurendada õpilaste kaasatust ning aidata arendada suhtlemisoskust, koostööd, kriitilist mõtlemist ja loovust. Oluline on anda õpilastele võimalus arutada ideid, töötada paarides ja rühmades, esitada küsimusi ning otsida iseseisvalt lahendusi. Samuti on väga kasulik vahetada kogemusi kolleegidega ja jagada materjale – nii kujuneb järk-järgult ühine toimivate ideede „varamu“.
Ja võib-olla kõige olulisem – ei ole vaja täielikult muuta tunni ülesehitust. Piisab, kui lisada järk-järgult väikseid interaktiivseid ülesandeid, jälgida õpilaste reaktsiooni ning kohandada meetodeid vastavalt oma klassile. See muudab õppimise elavamaks ja aitab õpilastel arendada oskusi, mida neil on tulevikus tõepoolest vaja.