Kaugõppe aeg

Enne kevadvaheaega VIVERE kooli juhtkond korraldas õpetajate ning esimese ja neljanda klassi lastevanemate küsitlust.

Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaadet sellest, kuidas hindavad kaugõppe protsessi eriolukorra tingimustes õpetajad ha pered, millised on töö tugevad ja nõrgad küljed, mida saab parendada ja millele tuleb rohkem tähelepanu pöörata.

Küsitlus näitas, et: 85,7% vanemaid on tundide arvu ja kvaliteediga rahul, 100% vanemaid on rahul õpetajate poolt kasutatava veebiplatvormiga, 14,3% vanemaid sooviks põhiainete lisatunde.

Õppeprotsess oli korraldatud vastavalt kõigi koolitöö põhimõtetele, mida järgisime ka enne kaugõppe algust. Õpetajad viisid läbi kõigis ainetes online-tunde nii rühmades kui individuaalselt. Võrdselt õpetajatega viisid online-tegevusi läbi ka tugispetsialistid ja pikapäevarühma õpetaja.

Kontakt õpetajaga ja kindel igapäevane tunniplaan võimaldavad lapsel säilitada kollektiivi kuuluvustunnet ja õppeprotsessi stabiilsust, mis on eriti tähtis hariduslike erivajadustega laste jaoks. Pole vähemtähtis ka vanemate kindlustunne, et õpiprotsess jätkub ja kool kontrollib seda. Lastevanemaid, kes on kindel, et õpetajad ja kooli juhtkond hoiavad kätt pulsil ja on kättesaadavad igal küsimusel, oli lausa 100%.

Õpetajad ja tugispetsialistid hindasid koolitöö eesmärkide kaugõppe ajal kui sajaprotsendiliselt arusaadavad ning varustatust õpilastega töötamiseks vajalike sidevahenditega ja nende kvaliteedi kui 66,7%.

Erakorraline üleminek online-tööle on õpetajale väljakutseks. Iga ettevalmistatud ja läbiviidud tunni taga on mitu tundi tööd uute platvormide ja programmide tundmaõppimiseks, metoodiline ettevalmistamine ja muidugi muretsemine tunni kvaliteedi pärast. Online-tund peab olema nii huvitav ja mobiilne, et õpilane teisel pool ekraani ei kaotaks huvi vaid vastupidi – võtaks aktiivselt osa.

Saame uhkusega öelda, et kollektiiv sai sellega auga hakkama! Kõik õpetajad kogesid tööprotsessis rohkem positiivseid emotsioone kui negatiivseid ning stressitase online-töötamise ajal oli minimaalne.

Muidugi puutusime kokku ka teatud raskustega. Töö alguses kulus 33,3% õpetajatel peaaegu kogu vaba aeg tundide ettevalmistamiseks. Paljud pidid õppima uued programmid ja haridusplatvormid selgeks.

Koolivaheaja alguseks 83,4% õpetajaid omandasid uusi tööviise, 50% õpetajaid töötasid välja oma online-õpetamise metoodikat ja 50% korraldasid oma tööd nii, et saada sellega tööajal hakkama.

Trimestri lõpuks olukord stabiliseerus. Tundide planeerimist ja metoodilist ettevalmistust hindasid positiivselt enamus pedagooge.

Kollektiivi töö edu teguriks on igaühe panus, vastastikune abi, üksteise toetamine ja oskus näha ja tähistada kolleegide edusamme. Küsitlus näitas, et kooli juhtkond oli õpetajate jaoks kättesaadav ja toetas neid (mainis 83.3% õpetajaid), kuid nad tundsid puudust kiidust ja emotsionaalselt positiivsest töö hinnangust. Kindlust positiivses töötulemuste hinnangus avaldasid ainult pooled õpetajad.

Tänu küsitlusele mõistsime oma nõrku ja tugevaid külgi kaugõppe tingimustes, leidsime, millele tuleb tähelepanu pöörata ja milliseid lisateadmisi vajame.

Lõpetuseks tahaks tänada õpetajaid, kogu koolipere ja lapsevanemaid suurepärase koostöö eest!